Need hommikud kord maalisid me treppi –
Metsviinapuude embuses terrass,
Kass hiirevaikses unes, peitud tekki,
Meesulavees hõõgõhetav meliss,
Novembrihalla rüütund härmapajud.
Kimp kirkaid lehti taamalt läänepuult,
Pilk silmapiiril, rüppe raskelt vajub.
Tiik väreleb, su sügavsinkjat huult
Ööst unelema keelitab, ei viibi.
Kruus ligemale, mõttevilla ulm,
Laul sõdurile, pillamata viisi –
Trepp tontlikuna kõle, märg ja külm.
refx 06.10.2009
Autori kommentaar
läänepuu - vaher
Pisut konarlik, aga esimene luuletus kirjutatud pärast 17 kuu pikkust pausi.
Palun ärge luuletage kommentaare (võite saata posti).
), kuidas sa oskad...krtmaivõinohh(
)
