Hinnata ei olnud keeruline, kõrgeim võimalikest niisiis.

Kui paar näpukat parandada (tunginud ja pimedust NAGUNII ei ole minu), (kollane ja üksinduS hiilib nurkadest), siis tahaks veelgi kõrgema hinde panna.

Mõnusalt mõtlemapanev ja sügiseselt melanhoolne.

Väga hea.

Ei, päris enesest see ei ole... Päris enesest on väga raske kirjutada...

Ei - tööle ma ei saanud, sest samaaegselt sain pakkumise minna Bulgaariasse reisisaatjaks ja läksin hoopiski Kuldsetele Liivadele

lahe jah

Armas. Lihtne, aga armas.

Et korralikult arvustada, peaks veel korra läbi lugema. Hetkel ei ole aga aega.

Igatahes autorile nii iseloomuliku alguse alt koorus välja tõsiselt hea lugu...

Lemmikuks...

Et siis kogumikuna? Tore, nüüd on kõik ühes kohas. Lugesin igiammu, nüüd lugesin uuesti läbi.

Mäletan, et ma toona ei teadnud su vanust veel. Ja kui tegelik iga ja teose tase kokku panna, siis - kurat võtaks! - võimas.

Hinnata enam ei saanud, sest olen seda juba teinud...

Hea.
Ja kui vead ära kaotada, veel parem.

Sõda sõnades
tunnete vaikus ja kaos
lahknemisepäev

Arvustuse said juba blogisse... Siit ka hinne