Väga suured tänud heade sõnade eest...

Seletuseks niipalju et... Laused on pikad ja kujundlikud justnimelt sellel samal põhjusel, miks püänt pole mõeldud jahmatav olema. Loo eesmärk on tekitada meeleolu pilt - luua emotsioon, ja panna selle üle mõtlema...

Pööran tähelepanu sellele et tegemist on miniatuuriga. Minu jaoks ei ole asja vorm antud juhul oluline vaid tegemist on hetke--emotsioone väljendava kirjandusliku ejakulatsiooniga, kui nii võib öelda

Tulilill on Pärnakas? omg... aga siis vea oma kirjanduslik tagapool Pärnu ja teeme filosoofilise õhtupooliku

Mul siuke tunne Tim et peame vist Tulilille kohvile kutsuma

Noo niimoodi ei saa lihtsalt kirjutada... Siin pole ju enam midagi arvustadagi... Kõik on öeldud ja enamgi veel...

Üldjuhul nõustuksin ma sinuga, kuid antud juhul peavad need sõnad just nii olema, sest neis peitub varjatud mõte...

refx kirjuas: "Kas tõesti on võimalik juu nii palju, et kohe mitu kuud ahastust ununeb?"

Tegelikult pole asi ju niivõrd alkoholiga seotud. Meenumise hetk on seotud kindla vaatepildiga. Ning tegemist pole mitte unustatu meenutamisega, vaid pigev seostamisega.
Eks äratundmine on kah omamoodi meenutamine. On meil ju kõigil olnud hetki, kus miski tundub nii tuttav kuid (nagu inglise keeli üteldaks) I know it, I just can't put my finger on it.

Tänud sisuka ja analüüsiva arvustuse eest. Konstruktiivne kriitika on minu puhul alati teretulnud. Ja enamusega sinu kommentaarist ma ka nõustun. Lihtsalt see üks kommentaari lõik tundus mulle ebaselge ja kuidagi läbimõtlematu

väga habras ja õrnake tõepoolest. Ja ilus ja... Puhas...

Igal juhul... Meeldib... Ja väga.

Ausalt öeldes ei saanudki ma alguses aru. Tundus kuidagi robustne ja häiriv.
Siis aga lugesin uuesti, ning...

Jah... Oma lolluses jahime me suurt pilti, hoomamata otsitud ilu hoopis kildudes...

Ja siis langes pisar.

tõepoolest.
ilus.
ja armas.
ja mõnel õhtul on nii, et rohkem polegi vaja.